MURU TÜÜBID

Vastavalt otstarbele jaotatakse murud eri liikidesse. Levinumateks on tarbe- ja spordimurud. Harvem kasutatakse siirdmuru e. muruvaipa, mille tingib tema oluliselt kõrgem hind. Haruldasemad on lille-, ilu-, niidus- ja ebamuru. Viimased on vähem levinud, kuna nõuavad oluliselt suuremat pühendumist võrreldes tavamurudega. Siinkohal tuleb jõuda otsusele, millist murutüüpi soovitakse. Igale murutüübile müüakse ka vastavaid seemneid.

MURUPINNA KUJUNDAMINE JA TÄHISTAMINE

Siinkohal tuleb lähtuda igaühe individuaalsetest nägemustest ning soovidest. Meeles tuleks pidada vaid seda, et muru on oluline siduv element erinevate aiakujunduselementide vahel. Soovitav oleks jälgida ka pinna suurust, paigutust ning elemente, mis võivad ära hoida hilisemad üllatused niitmisel ja hooldamisel (näiteks vähene liikumisruum niitmisel, mis võib kahjustada taimi, puid ning masinaid). Rajatava pinna võib tähistada tikkudega ning loodida vähevenivate nööridega. Murule antakse tavaliselt mõnesentimeetrine kalle majast aia poole, see aitab vett eemale juhtida.

MURUPINNA ETTEVALMISTUS

Alustama peab siin umbrohu hävitamisega. Selleks võib kasutada keemilisi vahendeid, kuid ka käsitsi eemaldamine on väga efektiivne. Soovides asendada vana muruvaiba tuleb see lihtsalt 0,5 m2 suuruste tükkidena maha koorida ning teisaldada. Tükke tuleb eemaldada mulda säästes. Kogu tulevase muru pind tuleb eelkobestada. Kiireim võimalus selleks on mullafrees, kuid kobestada võib ka käsitsi. Kõrgekvaliteediline muru vajab mullakihti paksusega vähemalt 20 sentimeetrit. Mullaalune pind peab olema vett läbilaskev. Savisele pinnale võib puhvriks teha 5 cm paksuse liivakihi. pH 5,5-7 on sobiliku happesusega muld enamikele kõrrelistele. Liighappelist mulda saab leevendada kriidi ja paekivitolmuga, mis segatakse külvamise käigus kasvukihti. Pinna võib tasandada sirge lauaga ning seejärel rullida. Viimased protseduure tuleb teostada seni kuni pind on täiesti sile.

MURU KÜLVAMINE

Kõige parem külviaeg on kevadel või sügisel septembris. Tegelikult sobib külviks kogu suvi, kuid kesksuvine külv nõuab rohkem kastmist. Külvi norm on keskmiselt 35-40g/m2. Liiga hõre külv annab kasvuruumi umbrohtudele. Tihe külv ei võimalda korraliku juurestiku ja lehestiku kujunemist.Käsitsi külvates tuleb külv teostada kindlasti kahes suunas, see tagab seemne ühtlasema jaotumise. Peale külvi tuleb seeme rehaga õrnalt mulla pindmisesse kihti rehitseda ning kogu veel kord rullida. Muru peab kastma vastavalt ilmastikule. Looduslikud sademed on kõige soodsamad. Tehisliku kastmise puhul on soovitav kasutada aeraatorit. Viimaseid on saadaval enamikes aianduskauplustes. Idanemine peaks toimuma kahe nädala jooksul. Esimene niitmine võiks toimuda, kui võrsed on u. 5 cm kõrgused. Niitmiskõrgus mitte alla 2,5 cm.